Mõtlesin, et teen ka oma blogi, aga, et teen selle varem. Varem ennem mida? Ennem seda, kui Saksamaale aastaks lähen, vähemasti võimalused on selle jaoks suured. Hetkel siiski suhteliselt kahtlane, aga ma annan endast parima, et teoks võiks saada too imeline ''reis''.
Nimelt enamasti kõigi blogid, keda ma lugenud olen (mõned siiski on) alustavad oma elu kirjapanemist alles siis, kui järgmine päev lennukile istutakse.Ma mõtlesin, et aga mis pärast ei kirjutata sellest, kuidas selle kõgeni jõuti, et siis oleks järgmistel õppida. :)
Ma andsin oma paprid YFUkatele novembrikuus alles, suhteliselt hilja, valimispäevale jõudsin jaanuaris (hästi tore päev oli ja sai palju uusi sõpru, ärge kartke ;)), kus mind heakskiideti ning ka stipendiumi kandidaadiks märgiti. Järgmisel nädalal käisin ära leinguvestlusel, kus ilusti kõik lahti seletati. Siis vahepeal kirjutasin YFU poolt saadetud stipendiumiprojekti ära ning viisin neile stipnediumiinfotunni ajal. Üle-eelmisel nädalal käisin sponsorkoolitusel, sest soovin saada enamuse oma vajaminevast rahast sponsorite läbi. Hästi hea koolitus oli, soovitan kõigil minna, kes vähegi kavatsevad sponsorlusega tegelema hakata.
Selle nädala algul helistasingi esimesele inimesele, küll oli hirmus.. õhh. :S Aga tegelikult polnudki nii hull, kui arvasin sain hakkama ja esimese toetaja ka kirja. :D Juhuu!! Nüüd mõlgutan peas mõtteid millal järgmised katsed teha, sest hirm on ikka sees päris tugevalt. Valid numbri ära ja siis vahid lihtsalt sellega tõtt seni, kui sõmr kogemata helista nupule vajutab ja sa nüüd rääkima pead hakkama.... aga see kõik on ühe väga hea asja eest-vahetusaasta.
Hetkel ootangi reedet, mil lähen oma maa infotundi ning laupäeva, mil on stipendiumiintervjuu... Hoidke pöidlaid :)
No comments:
Post a Comment