2 nädalat ja natuke peale on nüüdseks siis täis tiksunud. Tundub nagu oleks terve igaviku siin juba olnud. Ega kurta pole midagi. Koolis omandan teadmisi grammatika vallast ning mõningast sõnavara antakse kah.
Reedel käisin koos Jannikaga Karlsruhes šopingul. Varustasin ennast kõige vajalikuga kooli jaoks ning mõningad muud esemed, mis vajasid soetamist. Oota kooli väga, sest selles keelelaagris on asi juba ammu suhteliselt tuimaks muutunud. Pooled pool magavad tunnis ning osad jälle kritseldavad niisama. Vahel kuulun ka mina nende uimaste sekka. Hommikul 35 minta vaikses rongis kõlkumist teeb vägisi uimaseks. Eriti veel, kui on tegemist sombuse ja külmema päevaga.
Kui me Jannikaga šoppamas käisime jõudsime taaskord C&A poodi, mis oli mingi ekstra suur- 4 korrust. Otsisime pärast vajaliku soetamist Bayerimaa riiete osakonna jälle üles ning hakkasime imetlema. Üks hetk mõtsin-- You know what we will do now, we will try them on :D Ja nii ka läks :D Ma leidsin oma lemmiku, mille ka ilmselt aasta jooksul ostan, üles ning tõmbasin selga. Küll on ikka ilusad asjad :D Ma ostsin sealt selle kleidi juurde käiva kaelakee, mis oli viimane omade seast, ära ning nüüd ootab ta riiuli peal klieiti.
Eile õhtuks olid Jannika poisi vanemad meidi kõiki nende poole kutsunud õhtustama. Neil on suhteliselt suur aed, võrreldes enamusega, mis siin muidu on, aga Eestiga võrreldes ikka väike. Seal leidus igast asju- vahva tiigike koos kuldkaladega ning kõik võimalike juurvilju, maitsetaimi ning lilli. Kõige põnevamad olid minu jaoks aga 2 puud, millest üks kandis rohekaid ning teine pruune karvaseid vilju. Lähemal vaatlemisel osutus üks kiivi- ning teine viigipuuks. Viigipuu vilju saime ka maitsta. Esmajoonel ei midagi ütlev, aga mida rohkem sööd, seda rohkem maitseb :D Nagu marmelaad. Kiivisid süüa ei saanud, need olid liiga toored. Aga nagu kiivi plastkarbi seest puu otsa.. oeh...See oli vahva vaatepilt :D Neil oli ka jänku õues puuris. Sain teda sülle võtta, aga kuna ta puuri läheduses olles sinna tagasi väga tahab minna, siis ta rahulik ei olnud ning oleks peaaegu punuma pannud. Õnneks sain siiski ta kätte ning siis pere rääkis, et tuleb puurist eemal olla, siis ta rahulikum. Läksin teisele katsele ja õnnestus. Kuna mul oli ka kunagi kodus jänkuke, siis rändasid mõtted paratamatult kodule ning otsustasin siis jänku puuri tagasi panna kuna ta süda lõpuks väga aktiivseks muutus. Sõime siis veel liha ning kell 10 kooki ja läksime koju tagasi. Tagasiteel kükitas minu autoaknal üks rohutirts, kes suutis isegi 130 ennast niii klaasi külge kleepida, et pidas kuni koju jõudmiseni samal kohal nagu naelutatu. Eestist küll nii sitkeid mutukaid ei tea :D
Täna tegin Eesti toitu, kuna järgmine laupäev läheb isa siis aastaks ära. 2 tundi köögis üksipäini möllamist võtab ikka päris korralikult läbi. Täitsa väsind olin kui kartulipuder, kotletid ning kaste lõpuks valmis ning laud kaetud sai. Aga pere kiitis tehtud toitu, seega võin vist ena üle uhke olla, et täitsa ise selle kõik valmis sain :)
Jätkan oma kolmanda nädalaga. Homme lähme kleelelaagriga loomaaeda. Pidime sebrast mingi lühiülevaate tegema- SAKSA keeles. Mul pole niisugust sõnavragi, et seda teha. Nad eeldavad ikka natuke liiga palju. Peredele ütsid ka, et räägime vabalt saka keelt ning rääkigu meiega ainult saksa keeles. Mu pere sellega õnneks väga kaasa ei ole läinud, sest ma tõesti ei suuda peale algsõnavara sealt mitte midagi muud välja lugeda -.- Teisipäeval kohtun oma inimesega, kes on sama, mis Cruzilgi. Imelik..
Nägemist :)
No comments:
Post a Comment