Vana pere-> uus pere.

2 nädalat on möödas mu viimasest postitusest ning selle ajaga on päris palju juhtunud, ma püüan asjad mingisugsues kronoloogilises järjestuses paikka panna :D

Nii üle-eelmine nädal oli esimene kooli nädal. Sattusin siis G10e. klassi. Ei olnud hea klass, seda ütlesid nii õpetajad kui ka nad ise, et ei hoia eriti kokku ja nii. Igastahes jah kooli võtame kokku lühidalt, et ei olnud hästi. Lahe oli ainult see osa, kui mulle anti võimalus prantsuse keele tundide ajal 11. klassi kursuseid võtta :D Sealsed inimesed tundusid palju vabamad inglise keelega ja avatumad :D

Nii nüüd siis asjade tuuma juurde.

Ma enam väga täpselt ei mäleta, aga vist oli üle-eelmine kolmapäev, kui ma õhtul dušši järjekorras ootasin ning Jannika samal ajal hostema toas oma riideid triikis, ta lõpetas ning mul oli veel aega oodata ja seega ma mõtsin, et oh ma triigin ka siis mõned oma asjad ära. Well, sellest kõigest sai kogu jama alguse. Järgmisel hommikul oli kuri karjas ja sealt hakkasin ma juba kahtlema, et see pole päris õige prerekond minu jaoks. Nin üleeile õhtul helistas YFU Saksamaa mulle, et meil on sulle pere. Ma ei saanudki päris täpselt aru, kas ma jäängi siia või on see ainult ajutine. Igastahes olen ma nüüd Berliinist idas, peaaegu Poola piiri ääres, külas :D

Ma täpset kohanime ei tea, sest jõudsin siia alles eile nii 18.15 pärast 8 tundi rongisõitu (rongiga on väga vahva sõia, eriti ICEga ;)). Kuna lapsed siin on kõik nii suured, siis 2 neist käivad ülikoolis ning 1 on nädalavahetuseti siin vist ainult, hetkel on ta Maltal, midagi tegemas :D Seega elan siin koos emaga ja see ema poiss-sõber vms? Pole veel päris asjale pihta saanud :D Aga kõik on väga hästi. Kui ma nüüd oma kohanemiseperioodist ka välja saaks, siis ma tunneks end siin 90% hästi. Aga üks osa minust, see 20% mõtleb, et ma ei saa kunagi siin kuskil ennast 110% hästi tundma nagu kodus, seega jah on raske öelda, et mul on nüüd siin 90% hea :D Aga eks näis emasp, mis YFU vastab, et kauaks ma siia jään ning mis plaanid neil minuga on :D

Ma pean veel mainima, et hetkel ma tänan ennast, et olen õppinud eesti keele grammatikareegleid :D Koguaeg kui kirjutan ja märkan oot-oot siia vist ei käi koma, mõtlen: ,, Ahjaa, see on võrdlus, see on kui ka, siia ei tule koma.'' Kugi jah peab mainima, et ma tahaks kõik sõnad kokkukirjutada vahete vahel, sest seda nad siin Saksamaal harrastavad teha. Näiteks, kui meil on, et rong sõidab läbi, siis neil on zugdurchfhart. Nagu mida asja?? :D Otsetõlge-rongläbisõidab. Siiski on palju selliseid sõnu, liitsõnu eeskätt, mis on nagu otsetõlge eesti keelde :D

Aga siin Ida-Saksamaal, nii palju, kui ma eile nendega õhtul rääkisin, on asjad ikka teistmoodi. Nemad õppisid koolis vene keelt samamoodi nagu meie vanemad. Samuti oli sünnipäevaks kingitud kasemahl, nad nägid seda küll esimest korda elus ja ilmselt ei saanud nad aru, et see on kergelt juba vananenud, selline hallikas juba :D Samuti on siin sääsed ning AUTAN!! (v-b teate, v-b mitte, aga see on väga hea mutukatetõrjevahend). Siis on neil siin nahkhiired, üks ürias mind eile õhtul rünnata :D Ning rong sõidab kauguses koguaeg mööda nagu mul koduski :D Aga toidulaud on ikkagi sama, püahpäeva hommikul pooltooresmuna (sellega ma juba arvestasin ning jätsin selle söömata, pärast ülten neile, et see on asi, mis mul alla ei lähe :D), aga laual olid ka vorstid ja juustud, mitte ainult moosid ja magusad produktid :D Peab mainima, et siin on rohkem ühiseid punkte koduga, kui Lääne-Saksamaal. JA punased katused on endiselt :D aga mägesid ei ole :(

Aga jah, väga meeldiv on see vaikus ning kogu see loodus, ikka küla, mis kula :D Ka Eesti mõttes :)

Pilte mul hetkel pole midagi, aga üritan selle nädalaga majale ringid peale teha ning igast küljest pildistada :D

Aufvidersehen! (<- pole üldse kindel õigekirjas, improvisatsioon) :)