Jah, nüüd on täis saanud minul juba 6 kuud Saksamaal... Üle poole. Kui keegi oleks mult küsinud septembri alguses või keskel, kas ma jõuan siia punkti oleksin 100% EI vastanud. Nüüd, aga pole absoluutselt mingeid teist mõtteid, kui ainult lõpuni ikka edasi ja edasi minna. Ma arvan, et ma pole õigupoolest teile ülevaadet andnud milline näeb välja minu igapäevane elu siin 1400 km eemal Jänschwalde külas. Olen nüüdseks küllatki korraliku rutiini sisse saanud, olgugi, et hetkel oli üldsegi Klödes Junge Gemeindega laagris. Et siis võtame läbi iga nädala päeva ning, mis ma tavaliselt sel ajal teen. Lõpu poole annan ka taaskord sellise väikese ülevaate, mis ma elus ja olust olen õppinud selle vahtusaastaga.
ESMASPÄEV
Tõusen 6.35, panen koolikoti kokku ning riided valmis, et pärast ühist hommikusööki perega end kähku valmis seada ning bussipeatusessse vahetusisaga sõita. Peatus asub 6 km kaugusel mu kodukohast ning sõidame sinna autoga. 7. 34 peaks väljuma mu buss, aga see jääb alati hiljaks... Bussis on mul juba iga hommiku nähtavad inimesed, keda kõiki tunnen.. Siiski ainult nooremat põlvkonna osa sellest. Umbes 7.50 jõuab buss minu kooli juurde. Siis on mul 10 minutit, et end kehalise tunni jaoks koos Herr Gerdhardiga valmis seada. Tegemist on väga nõudliku kehalise kasvatuse õpetajaga. Aga ta õnneks on arusaanud, et minust niikuinii mitte midagi ei tule, seeega ma ka hindeid ei vaja.. Tore mulle sobib. Pärast kahte tundi rahmeldamist ning õpetusi suundun koolipeamajja. Nimelt toimub kehalise tund eraldi saalis ning see asub koolimajast natukene eemal, aga kooligrunidil. Seejärel on mul kaks põhikursust bioloogiat, koos minu klassijuhatajaga Frau Heinrichiga. Selles tunnis on täitsa nii kuidas teema juhtub, vahel saan aru, vahel mõtlen, millest nad küll räägivad? Kosmoseteadus? Seejärel tuleb kaks tundi keemiat. Seal on metsikult kirjutamist ning see, et ma saan kaasa kirjtuada tekitab tunde nagu ma saaks kõigest jube hästi aru, aga tegelikult nii väga ei ole ning 90% tekstist, mis ma kirjutan jääb arusaamatuks. See järel aga jõuame matemaatikasse. Teate ilmselt isegi, et 7. tund ja matemaatika pole just parim kombinatsionn, egas siin Saksamaalgi midagi teist moodi pole :D Aga minu mate kursusel on palju poola õpilasi ehk siis kogu asi liigub meil vahel väga aeglaselt edasi. Aga matemaatika on tõesti üks neist ainetest, milles ma kohe algusest peale matsu jaganud olen, siiski hinded pole seal väga kiita, sest vahel töödes jäävad ülesanded siiki arusaamatuks. Kõige lõpuks on saksa keel. Selles aines ei kavatse ma ilmselt vist mitte kunagi kaasa teha. Nad lihtsalt analüüsivad raamatut, POOL AASTAT!! Ei aitäh, seda mul küll nüüd vaja pole. Ehk siis istun seal niisama ning loen tavaliselt oma Geolino ajakirja. Siis jooksen ruttu pärast tunni lõppu bussi peale, mis ca. 45. minuti pärast minu kodukülas jälle on. See järel olen niisama kodus, teen kodutööd, kui seda on ning istun arvutis ja vaatan laias maailmas ringi. Siiski kunag nüüd on päevad jälle pikemaks läinud ning koju tulles pole enam pime vaid kergelt päike isegi paistab olen otsustanud, et hakkan jalutamas käima. Õhtul vaatan koos perega telekat ninig kell 10 kustutan tule.
TEISIPÄEV
Hommikune tegevus on kõik sama, aga koolis algab mu päev vaba tunniga, kuna järgmise bussiga jääksin nii 5 minutit hiljaks teise tundi. Ehk siis tunniplaan algab ajalooga ning teise tunniga. Ajaloos olen ka ikka suhteliselt keerukas.. Ükskord püüdsin terve tunni ilust kaasa kuulata ning megalt kuulata, et millest nad nüüd räägivad, aga nii 10 minta, ennem tunni lõppu andsin alla.. Väsitas hirmsasti ära. Ehk järgmine poolaasta läheb paremini. Siis nad hakkavad uusajast rääkima, ehk on vähem võõraid ja spetsiifilis mõisteid, aga eks näis J Päras ajalugu lähen psühholoogiasse. Selles tunnis oli alguses väga raske järge pidada, aga nüüd olen kudiagi enamus võõrastest sõnadest ära õppinud, sest neid korratakse pidevalt, ehk siis selles tunnis teen ilusti kaasa. Pärast seda tuleb kaks korda muusikat, sama õpetajaga. Muusika on mu tugevaim aine, sain selles ka kõige parema lõpuhinde. Selles tunnis teeme väga erinevaid asju, aga igas asjas saan ilusti aru. Pärast muusikat tuleb lõpetuseks põhikursuse kaks korda inglise keelt. Selles aines ma võiks lihtsalt magada. Nad õpivad nii mõtetuid asju, et sure ära.. Mida sa teed tekstianalüüsiga hiljem elus. Ma saan aru, kui sa minig inglise kirjanudst ülikoolis uurima hakkad vms, aga muidu küll mitte ja nad ei suuda isegi vabalt rääkida, mis põhikursusest me siin räägime... oeh.. Aga pärast seda jalutan vaikselt rongijaama ning sõidan koju. Mõnes mõttes mulle meeldib rongiga rohkem koju tulla, sest see sõidab kiiremini, aga koolis jaamani on suhteliselt pikk tee. Kodus on ka sama rutiin, ainult, et kell 9 vaatan koo perega In alles Freundschaft (Kogu lugupidamisega).
KOLMAPÄEV
Päev algab kahe psühholoogiaga. Seal olen alati hästi tuim ning unine. Pärast seda läheb edasi kahe vene keelga. Vot see on üks aine, mille üle ma õnnelik olen, et seda õppida saan. Algul oli mul jube hirm, et ma unustan selle keele ju üldse ära ja mis siis saab, kui ma tagasi tulen Eestisse. Aga näedsa, läks nii õnneks. Õpetajaks on siiski selline vana Saksamaa aegne õpetaja, kes oma teamised kõik vene ajal õppinud. Millegi pärast jääb talle minu hääldamine koguage ette.. ma ei tea küll miks. Aga mul on isegi selline tunne, et ma õpin siin midagi. Mis on nagu väga vauuu!! Pärast vene keeli on taaskord kaks tundi bioloogiat ning seejärel üks tund keemiat ja kõige lõpuks veel muusika. Siis jooksen jälle bussi peale ja koju. Rutiin jälle sama, aga täna on see pära, mil käin tantsimas. Trenni toimub kuskil 15 minuti sõidu kaugusel, kuhu mind üks naisterahvas alati kohale veab (see on see küla elu). Trenniks ma seda siiski väga ei nimetaks, sest seal räägitakse palju ning vahel otsustatakse, et ah täna üldse ei tantsi. Nohjah... aga lõbu pakub see ikkagi küllaga :D Siis tulen jälle koju ja varsti lähengi magama.
NELJAPÄEV
Kool algab väga mõnusalt- 2 matemaatikaga. Ma ei tea miks, aga kohe üldse ei istu see matemaatika sinna ning see järel on veel kaks tundi ajalugu. Tõsine sõda ütleks mina selle peale :D Seejärel tuleb kolm inglise keelt. Ja päeva parim pala 8. tund kehaline härra Gerhardiga. Neljapäev ei kuulu mu lemmikute hulka, aga kui ma selle tehtud saan, siis tean, et...
REEDE
Reede on üks tore päev. Kui neljapäev on tehtud, siis on põhimõtselt nädal läbi. Reede algab kahe saksa keelega, kus ma niisama tšillin. See järel üks mõnus bioloogia tund ja lõpetuseks vene keel.
Selline on siis minu igapäevane nädal saksamaal. Nii nagu ma juba ennem ütlesin, siis hetkel on mul koolivaheaega ning olen tulnud laagrisse.
Aga jah, kui mõelda, et kuus kuud. Ei saa nagu õieti arugi. Üldse on see vahetusaasta täis asju, mis on nii uskumatud ning iga päev on eneseületus. Näiteks ma lugesin üks päev on vanu postitusi siin blogis. Oli tunne nagu keegi teine oleks need kirjtuanud. Näiteks see kui ma alles Saksamaale tulin. Ei teadnud mitte midagi. Nüüd on näiteks toiduga tekkinud omad eelistused ja tean, mis mulle maitseb ning tean, et piima pole mõtet siin juua ja ettevaatliku tuleb olla ka teist piimatoodetega. Tean ka seda, et siin rongiuksed ise ei avane, et tuleb nuppu selle jaoks vajutada. Samuti on üks imelik asi see, et meie koolis koolikella pole. Alati lendan tuulis jalu 8. tunnist välja, et 4 minutit pärast tunni lõppu lahkuvale bussile jõuda. Ka see, et on kursuste süsteem koolis ja alati on erinevad inimesed sinu ümber. Jah, olen lõpuks aru saanud, kui erinev tegelikult Saksamaa Eestist on. Algul ma seda ei näinud. Mõtlesin, et mis asja ma siit nüüd nii erinevat otsin, aga nüüd näen seda kõike. Ütleme nii, et üle-üldiselt hakkavad silmad lahti minema. Just hetk tagasi mõtlesin ka, et YFUs nad ju ütlevad, et iga vahetusaaasta on erinev ning igal pool on põnev, kas kaugel või lähedal, vahet pole.
Koduigatsust pole ka enam. Kohe üldse pole. Olen vist nüüd nii sisse elanud. Paljud küll ütlevad mulle, et suhtlen tihedalt Eestiga, aga ma ei leia selle probleemi. Koduigatsust ei tekita ja lihtsalt selline tavaline rääkimine. Kuigi enamus aegadel see, et kuule emme ta tahaks seda teha või ma tahaks toda teha (nagu suuremate asjade puhul), et kas arvad on see õige asi? Aga muidu mitte. Võib-olla teie kui kõrvalt vaatajad näete seda, aga mina mitte :D Olen õnnelik.
See kord ma teile pilte ei pane.. Laupäeval jõuan koju tagasi ja siis anna uue ülevaate ning varsti peaks tulema ka üks kiri, mis ma keelelaagris kirjutasin. YAY, ma nii tahaks teada juba, mida ma sinna kirjutasin :D Aga seniks bye-bye teile :D ma naudin oma talvevaheaega J Ja umbes kuu pärast on juba keskaastaseminar käes :D
No comments:
Post a Comment