10-17.03- Mittelseminar in Possenhofen, Naturwissenschaft und Technik, 41 Personen - 33 Austauschschüler und 9 Teamer aus Deutschland, Japan, China, Moldova, Thailand, Azerbajchan, Türkei, Finnland, Estland, Brasilien, Mexico, Mehhiko, Norwegen, Serbien und sie haben 7 Tage spannende Zeit in München und Possenhofen. See on lühikokkuvõte sellest nädalast, mis jääb kahtlemata parimaks mälestuseks minu vahetusaastas.
Kõik algas laupäeva hommikul kell 5:17 kui väljus minu rong Jänschwaldest suunaga Frankfurt (O) ning see järel Berliin Hauptbahnhof, kus 10 minutiga jooksin jaama kõige ülemiselt 4. korruselt alla keldrisse. Suutsin sellega edukalt hakkama saada ning seejärel istusin ICE'sse, mis viis mind 7 tunniga München Hauptbahnhofi. Seal kordasin Berliinis tehtut ning jätkasin reisi juba koos teiste vahetusõpilastega liinil S6 suunaga Tutzing. 40 minuti pärast 16:43 olin jõudnud edukalt Possenhoffenisse, kus väljusime rongist ning hakkasime otsima tee otsa, mis viiks Jugendherbergerisse (Noortemingiasi). Hiinlastel olid kaardid kaasas ja seega asusime teele. Ennem aga saabus hetk mida viimased pool aastat oodanud olen - kellegiga eesti keeles näost näkku rääkida. ,,Sage etwas!'' ; ,,Tere!'' :D Nii algas vestlus eesti keeles, mis algul vägagi imelikuna tundus, kuid aja peale harjuvamaks muutus. Siiski ega nüüd räägitud ema keel saksa keelsest lauseehitusest ning sama keele sõnadest ja muudest toredatest veidrustest vaba ei olnud. Aga üksteist me mõistsime, seega on lootust :D Aga tagasi jalutuskäigu juurde öömajja. Jõudsime edukalt kohale pärast mäe ületust ning läbi metsa kohvrite vedamist. Ei olnud väga soe, aga piisavalt, et ainult pusaga olla ja ikka surnuna end tunda. Päike ju lõõskas näkku. Läksime siis sisse, saime nimemärgid ja voodipesu ning tubadesse paigutatud. Minu toakaaslasteks olid tüdrukud Jaapanist ja Hiinast. Esimesele meeldis iga hommik enne kukke ja koitu üles ärgata ning minu kohal magades voodist alla ja siis sinna tagasi ronida voodikrigina saatel, mis minu unenatukese samuti minema pühkis. Esimene järeldus laager ei ole koht magamiseks :D
Õhtu kulgedes korjati kogu seltskond kokku ning tehti väike tutvustamise ring. Selle aja peale oli juba selgeks saanud, et minu toas olev teine tüdruk on pidevalt liigagi rõõmus ja aktiivne... Teine järeldus: laagris leidud natuke hulle. Pärast seda aeti meid söögilaua taha, kus igale ühele ja viimselegi oli sildikesega koht määratud. Seda muidugi seetõttu, et me oma maakaaslaste juurde ei istuks ning nendega oma kaua igatsetud emakeelt ei jutustaks vaid uusi inimesi tundma õpiks. Kolmas järeldus: Laagris söögilaua taga ei räägita....
Vaikselt jõudis õhtu ka öö poole. Ennem tegime veel väikegrupid, kus üksteisega natuke lähemalt tundma õppisime ning seejärel niisama tšillisime. Esimesel ööl oli öörahu kerge tulema.
7.30 Pühapäeva hommikul aetakse meid üles ukulele saatel ning teatatakse, et 8.45 on minek. Minek kuhu? Münchenisse loomulikult!! See kaua igatsetud München. 40 minutit tuli sõita, et sellesse kaunisse linna kohale jõuda. Neljas järeldus: laagris saab palju ühistranspordiga sõita! Jõudsime kohale.. vihma sadas ja ei sadanud ja sadas. Siiski elasime üle 2 tundi linnaekskursiooni Münchenis. Peab siiski mainima, et parem jalg oli suhteliselt läbimärg. Pärast seda saime sooja muuseumi. Täpsemalt öeldes Neue Pinakhothek'i, mis kuulub klassikalise kunsti muuseumi alla. Seal sai ka natuke aega veedetud ning seejärel tagasi Possenhofenisse, kus tegime väikegrupid ning andsime teada kuidas me ennast täna tunneme. Pärast seda oli õhtusöök ning igaüks oli nii kuidas soovis.
Esmaspäeva algas sama vara kui eelmine ning kogunemine oli kah samal ajal. Siiski ei läind me Münchenisse vaid töörühmadesse ning rääkisime oma kohast perekonnas. Pidime tegema perepildi ning näitama, kelle kõrval me seisaksime.Seejärel tuli lisateema aeg. Mina panin end banaani DNA ning liivast kiip rühma, teised tegid muid asju. Mis me tegime? Võtsime läbi erinevate keemiliste reaktsioonide banaanist tema DNA välja. Väga vahva, leian ma :D Pärast kuulasime esitlust sellest kuidas liivast kiip tehakse :D Tegelikult kasutatakse ainult ühte liiva osa, aga jah keeruline jutt oli ja päris kõigest aru vist ei saanud, aga põhiasjadele, mis digimaailma loovad, sain ikka pihta. Pärast seda oli õhtusöök ning õhtu kulges öösse :)
Teisipäev algas sama laadi nagu eelnevadki. Hommikusöök, mis muide oli alati väga meeldiv, sest neil leidus piima, mis ei maitsenud kahtlaselt, seega sai igal hommikul nautida moosisaia piimaga.. Mmmm...Aga kui juba toidule läks teema, siis väga head toidud olid. Nagu tõesti! Polnud kordagi, kus olek öelnud.. Õõõhh.. see mulle ei maitse ning seal oli üks õhtu KALA!! Nagu WoW! Aga päeva juurde tagasi. Hommikul kuulasime esitlust II MS kohta ning pärast seda jagunesime gruppidesse, kus arutlesime erinevate teemade üle, mis esitlust puudutasid. Mina valisin omale propaganda. Väga vahva oli kuulata teiste arvamusi ning polnud ühtegi, kes oleks öelnud, et tänapäeva maailmas pole propagandat :D Pärast seda võtsime jalad selga ning läksime Münchenisse, kus pidime teatud asjadest pilte tegema ning armastuslugu Münchenist läbi piltide jutustama. Ei olnud väga tore, sest asjad, mida leidma pidi olid suhteliselt rasked ning miu grupp polnud väga kreatiivne, seega kulus kaua aega ennem, kui ühisele lahedale ideele jõudsime.Ennem seda käisime aga lossis, kus igas toas vajus karp lahti (kõrges eesti keeles öeldes), sest see oli lihtsalt uskumatu kui palju ilu võib ühes väiksemas või suuremas ruumis koos olla. Kulda ja karda, iga pits viimseni viimisteltud. Imeline!! Õhtul tegime München Challengit, kus tuli teha erinevaid üles andeid. Esimeselt pidid poisid õllekruusi sirge käega enda ees hoidma ja kes kõige kauem hoiab. Seejärel pandi väikesed soolakringlid nöörile ning võistleja pidi põlvitades sealt võimalikult palju kätte saama, suuga! Siis pidi õlle õige ilusti klaasi välja valama.. ma sain selle ülesande, oleks lõpus ühe keerutuse teinud oleks maksimumi saanud, aga näedsa ei teind... siis tuli veel baieri keelt lugeda ning rahvatantsu tantsida ning kõige lõpuks grupikesega koos küsimustele vastata. Minu rühm jäi kolmandaks.
Kolmapäeval kuulasime esitlus Saksa liidupresidentidest ning siis läksin SISSI muuseumi. Kes ei tea, kes SiSSi on, siis ma küsin vaid KUS OLED SA ELANUD (Google valgustab sind), kus kuulasime giidi, kes kogu selle keisrinna eluloo ilusti ära seletas. See järel oli vabalt kulgev õhtu, mille jooksul õpetasime Kaera-Jaani teise eestlasega, tegime pulgal küpsetatud leiba ning kuulasime muinasjutte.
Neljapäeva algas hommikus töörühmaga, kus rääkisime väärtuste üle. Seejärel ootas München kuni hilisõhtuni. Esmalt külastasime saksa muuseumit, kus kahe tunniga kiire ülevaade sellest hiiglaslikust muuseumist anti. Pärast seda saime sutsu vaba aega, et ise veel ülevaadata, mida soovime. Pooled asjad, mida ma üles leida soovisin olid ma ei tea kus ning neid ma ei leidnudki ning kui 10 minutit on veel kokkusaamis ajani ning sul pole õrna aimuti, kus sa täpselt nüüd muuseumis oled ning Ausgang silti ka kuskil ei ripu, siis tekib kerge paanika: MA OLEN EKSINUD! Siiski nii hull ei olnud ning õnneks leidsin peadselt Ausgang sildid, mida paaniliselt järgides 3 minutit ennem kokkulepitud aega garderoobi jõudsin esimesena. Pärast seda käisime kirikutornis, kus saime ilusa vaate Münchenist. Pärast seda anti vaba aeg!! Wuhuu!! Sain selle aja jooksul asjad, mida olin soovinud kaasa võtta sellest linnast - pipakoogi südame, taldriku ning dinrdli. Seejärel korjati kõik kokku Müncheni südames purskkaevu juures ja viidi koju.
Reedel aeti hommikul vara jälle üles, et minna vaatama Baieri parlamendi hoonet. Seal siis tehti väike ringkäik ning saime istuda parlamendiliikmete toolidel. Lõpuks saime sealt ka pastakad. YAY! :D Siis aga ruttasime tagasi ööbimiskohta ning sõime kähku lõunasöögi. Seejärel läksime oma viimastesse töörühmadesse ning rääkisime, mis me oma järele jäänud ajalt ootame või mis me teha tahame veel teha. Sel päeval oli ka väga ilus vaade alpidele. Tegelikult küll juba neljapäeval, aga sel päeval sai ilusti pilte tehtud. Seejärel oli aeg ettevalmistusteks Bundesabendi jaoks, mille teemaks oli Nobel Preis. See oli väga väga vahva. Meil oli programm tehtud õhtuks, mille jooksul loosisime välja 28 erinevat auhinda. Enamuses läksid nad küll neile, kes hästi aktiivsed selle nädala jooksul on olnud nagu sotsiaalses mõttes. Siis sai tantsitud ja siis tuli 22.00 ning öörahu ehk muusika tuli vaiksemaks keerata ja siis vajus asi natuke nagu ära. Aga kokkuvõtes oli ikkagi väga vahva lõpp sellele toredale nädalale.
Laupäeval tõusime ka vara, et asjad kokku pakkida ja siis veel koristada tuba ning siis alles hommikust sööma minna. See tehtud kogusime kõik kokku kell 9.00 ning tegime lõpu värgi. See tegi mu meele kurvaks nii minul kui ka teistel. Aga päeva lõpuks läksime ikka õnnelikena rongi peale. Siis ootas ees 9 tundi rongis istumist ja siis olingi jälle tagasi kodus, rutiinis
Nüüd siis natukene pilte kah teile, aga ma panen need järgmise postitusega, muidu see värk läheb siin liiga pikaks.
No comments:
Post a Comment