Jah, Eestist jõuavad läbi Näoraamatute postituste rõõmuhõisked Eestisse saabunud talvest. Lumi maas ning kraad näitab miinus kraade. Siin, Kesk-Euroopas, pole lume lõhna isegi mitte. Täna on pluss neli kraadi sooja, pilves ning sombune, siiski peab mainima, et on olnud ka väga ilusaid sügis-talve- whatever-ilmi ja need teevad tuju juba lõbusamaks, kui päike vahete vahel end ikka näole näitab :D Kuigi ega lumele nüüd küll väga ei ei ütleks. Olid ju jõulud ja aastavahetus kah musta maaga. Aastavahetust mainides...
Jaa 31. detsember, aasta viimane päev. Küsiti siis minu käest, et mis me teeme täna ja siis ma lugesin ette, mis Eestis tavaline programm olnud on :D Vaatame aastavahetuseprogramme televusserist ja sööme ning südaööl kesklinna ilutulestiku vaatama, siis koju ning teeme ise natuke tulestiku ja siis magama. Eks see päev enam-vähem nii välja kujuneski, siiski... leidis minu organism, et 31. detsember 2011 on väga õige aeg natukene tõbiseks jääda, seega pärast tund aega teleka vaatamist ja iivelduse kannatamist läksin voodisse. Temperatuur oli sellek hetkeks juba kenast üle 38 kraadi, Celsiuse skaala järgi, roninud ning andis endast kenasti tunda. Siiski püüdsin magada natukene kuni helistas tädi. Nimelt lubasin, et panen aastavahetuseks oma EMTi kaardi sisse ja siis saavad kõik mulle helistada ja uut aastat soovida. Jah kui Eestis sai 00.00 (GMT +2), siis helistasin ka emmele. Olin umbes 100% kindel, et hakkan nutma, aga näedsa sain hakkama :) ja ei hakanudki. Sai veel ka parimad sõbrannad läbi helistatud ning ülejäänud said minu uuel aastal sõnumi oma telefonile :) Seega kokkuvõttes oli ikkagi tore. Muidek ma arvasin, et siin ilmselt üldse raketti ei lasta ja ma arvan, et võin öelda, et polnud ühtegi ilmakaart, kus sätendavaid tulekesi taevapoole poleks lennanud. Küla kiriku kellad lõid ka südaööl ja seega olin isegi natuke selline maagiline tunne :D Ilus oli, olenemata, et mita korda enam voodis oleks tahtnud magada kuna kõige parem just olla polnud. :)
Nii siis 1.-4. jaanuar 2012 olid vanemad ära Viinis. Peab ütlema, et olin endaga kokkuvõttes väga rahul. Tundsin, et suutsin rohkem korda hoida, kui siis kui nad Venemaal käisid. Teeb ainult head meelt :) Aga jah. Enamus ajast istusin kodus, kuna olin natuke tõbine ja olen endiselt veel. Siiski on ikkagi mõnus sedasi omaette jälle vahel olla :) Aga 4. jaanuaril pidin juba kooli minema ning tegelikult pidin minema vahetusõe juurde Gubenisse, kuna saan ainult rongiga kooli minna ja rongijaamast natuke vaja jalutada ja siis võib sutsu hiljaks jääda. Saatsin siis vahetusõele sõnumi ja helistasin kaks korda, ei kippu ega kõppu. Mõtsin siis, et lähen ratta ja rongiga, ei leidnud rattaluku võtit. Lõpuks mõtlesin, et jummel küll, ma ei hiline ju kunagi, mis see üks kord siis teeb. Ütlesin klassiõele, kes koos miuga psühholoogiakursusel on, et lood nüüd sedasi, kas ta saks õpetajale edasi öelda ning lõpuks läks ikka kõik hästi. Jäin hiljaks võib-olla 2 minutit ja õpetaja võttis mind uus aasta tervitusega vastu. Seega lõpp hea, kõik hea :)
5. jaanuaril oli mul aeg ortodondi juurde. Noh kooli siis ei läinud, kuna aeg keset päeva oli. Läksin siis ilusti rongijaama või peatusesse ja ootasin. Vaatasin, et olgu rong tuleb 10.31, et no tore.. Cottbusis on see kuskil 10.52 ja siis mul 45 minutit vaja niisama kuskil ringi rännata. Üks naisterahvas tuli ka sinna, ütles tere ja soovis head uut aastat (neile ikka meeldib võõrastega suhelda) ja hakkasin lõpuks ka niisama rääkima. Lõpuks ootasime pool tundi seda rongi seal, mis jõudis meieni natukene ennem kella 11. Külm ja tuuline oli, aga vähemalt rong ikka tuli. Pärast nad seletasid, et neil oli seal minig jama mingi asjaga ja sellepärast jäi hiljaks. Mina jõudsin aga täpselt ortodondi juurde ja lõpp jälle hästi :)
Siis kui me Leipzigis käisime, kellegi lapselapse sünnipäeval, siis käisime ka vaatamas Sisi, Austria keisrinna Elisabethi, filmi kohta tehtud lossi, kus näitus selle kohta hetkel üleval. Sise me ei saanud, kuna seal ootas ei kujuta ette kui pikk saba lihtsalt ning sellele oleks kulunud tunde, ennem kui sisse oleks lõpuks saanud. Õnnek on see näitus aga 26. veebruarini avatud, seega lähme kunagi hiljem teisele katsele.
Järgmine nädal lähen sobrannaga Poola. Ta nimelt ük nendest poola õpilastest, kes oma abituuriumi Saksamaal teeb ja siis ma lähen talle Poola külla. Lubasin ujuma minna ja tal pidi ka olema eestlasest onu ehk siis on lootust eesi keelt näost näkku rääkida. YAY!! :D Aga jah, mul siin nüüd mõned pildid lossist ja reisist Leipzigisse, kuna mul autos lihtsalt igav hakkas ja und ka ei tulnud :D
See loss siis
Kuidas see kogu kupatus välja näeb
Nendega olid kõik piirdeaiad ümber loss rõdu kaunistatud
Aastavahetuse pilt. Kõik valguseallikad on ilutulestik :D
Veel lossi
Ja mina ühe kaunistusega
Julge jalga proovida? :D
See mees on kõigest kuju
AUTOBAHN!!!
Sina mine sinna, sina sinna ja siis veel sinna saab ka
Feministlik maa ma ütlen
Tüüpiline vaade
Müchne- märtsis ma tulen!
Veel AUTOBAHN!!
Et siis said aru jah?
Leipzigi linnavalitsuse hoone
Soovitan vahetuõpilatel lugeda- pole liiga keeruline tekst, aga info on samas huvitav.
Jah nüüd sain blogi selleks korraks jälle otsa :) 11. jaanuaril pean klassi ees hindele laulma hakkama. Jaiks! Valisin omale eesti keelse ilusa laulu, minu arvates. Vägilased-Kulla kutse. Eks näis mis välja tuleb :D
Ja kui keegi huvitub sellest ,,Sissi'' filmist, siis siin on link :) Nägemisteni! :)
ja minu valitud laul
No comments:
Post a Comment