Thursday, January 12, 2012

Kuidas elu maal käib? Põnevalt :)

Millal teil viimati elekter ära läks? Pealinna tüdrukuna pean tunnistama, et ainukesed  elektrikatkestused, mida viimase.. hmm.. 10 aasta äkki, jooksul kogenud olen on emasti Eesti Energia etteteatatud mingd asjad.
Nüüd aga see juhtus. Olen paras jagu oma toas. Paki asju, et homme koos Paulinaga Poola, tema pere juurde sõita. Vaata samaaegselt õe saadetud videot kahe peaga koerast. Kõik on rahulik ja normaalne, kuigi peab mainima, et õues on tuulisem kui tavaliselt. Juba bussis sõites mõtlesin, et miks nii kuramuse pime on. Jõulud möödas võiks nagu valgemaks minna või mis? Jah.. juba bussilt tulles sadas kerget vihma ning külmkapist hamba alla midagi pista otsides kohises akna juures. Mõtsin, et jälle üks nendest tuulisematest õhtutest, mis üpriski tüüpilised siin on. Aga tagasi oleviku. Istusin arvuti taha maha, et oma vahetusjalatseid puhastada. Äkki  kogu maja pime. Korraks tulevad tuled tagasi. Ma mõtlen, et ah kõik korras. Järgmine hetk jälle kõik pime. Vaatasin oma toa aknast välja, kõik pime. Eemalt tundus, et näen nagu heledat valgust nagu elektrit. Võib-olla kujutasin ainult ette. Õnneks arvuti töötas, seega mul päris kott pimedaks ei läinud. Otsisin kähku oma mobiil telefoni, et majas läbi pimeduse murda ning mõni küünal leida. Õnneks see pere armastab küünlaid põletada. Igal söögikorral lauanurgal küünal põleb. Võib-olla mõni instinkt selliste juhuste tarvis. Klõpsin siis paaniliselt oma telefoni, et valgus ikka põleks. Jõuan söögilauani, kus süür küünal. See järel otsin üles gaasiga tuleüütaja. Tuleb meelde, et hommikul isa ütles: ,, Mnjaa.. see on nüüd tühjaks saanud.’’ Brilliant! Just õige aeg. Mõtlen siis, et kuskil ma nägin mingit hägust tikukarpi, aga kus. Tuhlan ringi, leian lõpuks. Vean selle suure küünla enda tuppa, et arvuti valgel põlema panna. Valan tikukarbi tühjaks. Esimesena tulid välja juba kasutatud, ma mõtlen, et no tore küll, kui siin ühtegi kasuliku pole, siis on adjöö. Leian kolm tükki. Esimese suudan kuidagi pooleks murda. Võtan järgmise, see on praak. Liiga väike pea. Võtan kolmanda ja vaikselt peas mõtlen, et Veronica, võta nüüd kokku kõik oma tikuoskused ja pane see tikk põlema. Juba esimese löögiga tuleb sädemeid, üks kord veel ja juba tikk põleb. Olen õnnelik ja enda üle uhke. Nüüd ruttu see küünal põlema. Saan ka sellega hakkama.
Operatsioon kolm: leida peenike küünal, millega teised põlema panna. Lähen tagasi elu tuppa vilkuva telefoni saatel ning rebin küünlajalast välja ühe valge natuke põlenud vahaküünla. Mõtlen, et ehh.. keegi nägi kindlasti palju vaeva, et see küünal sinna seisma panna.  Naasen tuppa ning mõtlen: ,, Nüüd olen ma päästetud!’’ Hakkan üksteise järel küünlaid põlema panema. Esmalt enda toas ja siis teistes ruumides. Pilkane pimedus lahkub vaikselt. Olen rahul tulemusega. Lähen siis tagasi selle välja rebitud küünla küünlajala juurde. Vaata, et seal on aluse küljes nael ehk siis keegi ei näinudki vaeva kleepimisega ja ma ei rikkunud kellegi tööd ära.
Avan ukse, mis viib koridori. Närvilised kassid jooksevad tulis jalu tuppa. Nad on näljased. Ema tegi allkorrusel tundi ja küsib ka: ,,Alles klar?’’ mina vastan: ,, Ja, alles klar.’’. Liigun vaikselt edasi, et õuest võtta kasside toidukausid. Uste vahelt vilistab ning keldrist tuleb ka mingitlaadi kahtlane hääl, panen vaheuksed kinni ja liigu välisukse poole. Näen, et koridoris oleval laual on ka küünal. Süütan selle. Nüüd ruttu ukse vahel välja, kausid sõrmede vahele ja tuppa tagasi ning uks ruttu kinni. Tehtud.
Lähen kööki ning teen kiisudele nende õhtusöögi valmis. Külmiku ust hoian ka minimaalselt vähe lahti. Kes teab, millal jälle elektrit saab. Kiisud said süüa ja maja valgustatud. Igati edukas õhtu.
Ja nüüd kirjutan seda blogipostitust siin Wordi programmiga, et siis esimesel võimalikult hetkel postitada. Siiski pean ütlema, et elekter tuli juba tagasi ning vahe peal puhusin kõik küünlad ära. Enda toas jätsin põlema. Meeleolu loomiseks.
Mis ma järeldan sellest loost? Hoia lauanurgal alati küünlaid ja tikukarp. Sul võib neid vaja minna, sest moodsa tehnikaga ei saa sa siis midagi teha. Ja mis on kindlam, kui sajandeid kasutusel olnud leiutised? Mitte miski.  Ja mis on loodusest tugevam? Mitte miski.
Kena õhtut teile. Ma sõidan homme Poola ja ma loodan, et teil saab olema ka sama seiklus rikas õhtu kui minul :)
PS! Kui Eestis lahendatakse elektriprobleeme väga mitme tunniga, siis siin käib asi tunniga. Ja ma meenutan, et elan maal. :)

No comments:

Post a Comment