Jaa.. Hetkel jookseb mu viimane tund siin saksa kodus. Siis veame mu 60 kg kohvreid auto peale ning läheb Berliini poole sõitmiseks. Seal on 4 päeva YES ja siis juba algab 36-tunnine sõit Eesti poole.
Asjad mahtusid peaaegu.. või noh enne pidin ikka 10kg postiga saatma ja nüüd on isegi natukene platsi üle veel. :D See on juba hea uudis!
Eile oli meil selline lõpuõhtusöök. Paku mis me sõime? DÖNERIT! :D Haha... eriti pidulik ei olnd, aga maitseb see-eest küllaga :D Pärast seda andsin oma kingi neile üle. Lõikasin erinevates fotodest kolaži kokku ja panin raami sisse ja raamile kleepisin ka paar asja peale ning tänulause.
Üleandmine nägi välja sedasi: Oli lõpetanud söömise ja siis ma läksin ruttu oma tuppa ning võtsin selle pildi. Endal juba tunne, et kohe hakkan nutma. Siis läksin laua juure tagasi, isa veel sõi nati ja siis lõpetas ka. Ma ütsin, et ma sooviksin selle teile anda ja siis hakkasin nutma. Mul oli enne kõik pikk tekst välja mõeldud, mis ma neile öelda tahtsin, et kuidas ma ei suutnud leida ühtegi eset, mis võiks olla vääriline neilt mulle antuga ja siis, et ainult mälestused on nii väärilised ja panin need siia kokku. See tekst jäi kõik ütlemata. Järgmine lause, mis ma öelda suutsin oli, et ma tahtsin tegelikult selle alles homme anda, aga kuna me täna selle lõpuõhtuöögi, siis otsustasin, et anna selle täna üle. Nojah.. ja nii ma siis nutsingi seal...
Aga egas rohkem enam ei jõuagi kirjutada. AITÄH SAKSAMAA! :) MUL oli väga TORE SIIN! :D
No comments:
Post a Comment